Keraamika

KERAAMIKA

Mineraalne tooraine, mis on tule läbi saanud tiheda ja püsiva vormi — vastupidav, hügieeniline ja ajatu. Keraamika

「 Ajalugu ja määratlus 」

Termin „keraamika" pärineb vanakreeka sõnast keramos, mis tähistas savi ja sellest põletamise teel valmistatud esemeid. Esimesed keraamilised materjalid tekkisid tuhandeid aastaid tagasi ning inimesed kasutasid neid anumate, ehituselementide ja dekoratiivsete esemete valmistamiseks. Tootmistehnoloogiate arenedes hakati keraamikat kasutama mitte ainult igapäevaelus, vaid ka arhitektuuris ja ehituses tänu selle tugevuse ja vastupidavuse paranemisele.

Tänapäevases tähenduses on keraamika rühm tehislikke materjale, mida valmistatakse mineraalsest toorainest vormimise ja sellele järgneva kõrgetemperatuurilise põletamise teel. Keraamiliste segude peamised koostisosad on savid, kaoliin, kvarts ja päevakivid. Savi sisaldavad komponendid tagavad lähtesegu plastilisuse, kvarts mõjutab materjali tugevust ja struktuuri stabiilsust ning päevakivid osalevad põletamise käigus toimuvas paakumisprotsessis.

Kõrgetemperatuurilise töötlemise ajal toimub materjali tihenemine ning väikese poorsusega tiheda struktuuri kujunemine. Just tooraine koostis ja tootmistingimused määravad keraamika peamised omadused: tugevuse, veeimavuse, kulumiskindluse ja vastupidavuse välismõjudele.

Üks levinumaid tänapäevase ehituskeraamika liike on keraamiline graniit ehk keraamiline kiviplaat (porcelain stoneware). See kuulub suure tihedusega tehnilise keraamika hulka ning erineb tavalisest keraamilisest plaadist väiksema veeimavuse ja suurema tugevuse poolest. Tänu nendele omadustele kasutatakse keraamilist graniiti laialdaselt fassaadide katmisel, põrandakatetes, töötasapindades, treppides ja muudes arhitektuursetes lahendustes.

01 · Materjal Keraamika — koostis ja päritolu

Tootmine · Omadused

Protsess

Keraamika
tootmine

Keraamiliste toodete valmistamine algab mineraalse tooraine ettevalmistamisest. Savid, kaoliin, kvarts ja päevakivid jahvatatakse ning segatakse ühtlaseks massiks, millel on vajalikud omadused.

Pärast materjali ettevalmistamist vormitakse segu kõrgsurvepressimise meetodil. Seejärel kuivatatakse tooted ja põletatakse kõrgel temperatuuril. Selle protsessi käigus toimub komponentide paakumine, tiheda struktuuri moodustumine ning pooride hulga vähenemine materjalis.

Keraamilise graniidi tootmisel kasutatakse kõrgemaid põletustemperatuure ja hoolikalt valitud tooraine koostist, mis võimaldab saada väga väikese veeimavusega ja suure mehaanilise tugevusega materjali.

Pärast põletamist võivad tooted läbida täiendava töötlemise: lihvimise, poleerimise, servade täppistöötluse (rektifitseerimise) või dekoratiivsete katete pealekandmise. Viimaseks etapiks on kvaliteedikontroll, mille käigus kontrollitakse toodete mõõtmeid, välimust ja peamisi tehnilisi omadusi.

Kuidas määratakse kvaliteeti

Keraamika kvaliteeti määrab selle koostise, sisemise struktuuri ja füüsikaliste omaduste kombinatsioon. Materjali hindamisel võetakse arvesse tugevust, tihedust, veeimavust, kulumiskindlust ning vastupidavust erinevatele kasutustingimustele.

Üks olulisemaid näitajaid on paindetugevus, mis iseloomustab materjali võimet vastu panna purunemisele väliskoormuste mõjul. Tugevusomadusi mõjutavad oluliselt poorsus, paakumisaste ja mikrostruktuuri iseärasused. Mida tihedam on keraamika struktuur ja mida vähem sisaldab see sisemisi poore, seda suurem on selle tugevus ja kasutusiga.

Kvaliteedi hindamisel analüüsitakse samuti materjali keemilist ja mineraalset koostist ning keraamilise struktuuri ehitust. Need näitajad määravad mõõtmete stabiilsuse, vastupidavuse niiskusele, temperatuurimuutustele ja teistele välistele mõjuteguritele.

Omadused ja eelised

Kõrge tugevus — keraamika on vastupidav mehaanilistele koormustele ja igapäevasele kasutamisele.
Madal veeimavus — materjal imab väga vähe niiskust, mis suurendab selle kasutusiga ja vastupidavust.
Kulumiskindlus — keraamiline pind säilitab oma omadused ka intensiivse kasutamise korral.
Vastupidavus keemilistele ainetele — keraamika ei ole tundlik enamiku kodumajapidamises kasutatavate puhastusvahendite ega tavaliste saasteainete suhtes.
Külmakindlus — sobib kasutamiseks nii siseruumides kui ka välitingimustes.
Värvi stabiilsus — materjal ei pleegi päikesevalguse mõjul ning säilitab oma esialgse välimuse pika aja jooksul.
Suur disainivalik — tänapäevased tootmistehnoloogiad võimaldavad jäljendada loodusliku kivi, puidu, betooni ja teiste materjalide tekstuure.

Valikul

Mida arvestada
toodete ostmisel

Mustri ja toonide iseärasused

Keraamika võib tootmisprotsessi eripärade tõttu sisaldada väikeseid erinevusi värvuses, tekstuuris ja mustris. Need erinevused on osa materjali disainist ning neid ei käsitleta defektina.

Pinna kvaliteet

Ostmisel on oluline kontrollida toodet võimalike servakahjustuste, pragude ja ebatasasuste suhtes. Ühtlane ja kvaliteetne pind tagab parema välimuse ning pikema kasutusea.

Tihedus ja veeimavus

Mida tihedam on keraamika struktuur ja mida väiksem on selle veeimavus, seda paremini säilitab materjal oma omadused, määrdub vähem ning on vastupidavam niiskuse mõjule.

Pinnatöötlus

Poleeritud keraamika on sileda ja läikiva pinnaga, samas kui matid ja struktureeritud pinnad on praktilisemad ning varjavad paremini kasutusjälgi.

Keraamika vajab minimaalset hooldust

Tänu väikesele poorsusele on materjali lihtne puhastada ning see on vastupidav enamiku igapäevaste saasteainete suhtes. Hoolduseks on soovitatav kasutada sobivaid puhastusvahendeid ning vältida liiga agressiivseid kemikaale, mis võivad pinda kahjustada. Loe hooldusest lähemalt →

Allikad